Täna käisime lennušhow’d vaatamas, mingi pool päeva olime seal.. siis tulime koju ja tegime süüa, kartuliputru ja kotlette #nomnom
Siis hakkasin Supernatural’i vaatama ja kuna mulle tuli meelde jälle Lars, kes ka neid vaatas seasonite kaupa, siis messisin Kärolinile again, et igatsen neid.. ja ta saatis mulle vastu sõnumi, et on praegu Tallinnas lauluväljakul ja minu laul: Chalise-minu inimesed on praegu.. ja siis mul tuli pisar silmaaaa -.-
Ja siis läksin alla korrusele ja etv pealt tuleb siis otseülekanne sellest ja ma mõtlen jällle, et miks mina seal pole koos oma sõpradega seda nautimas, miks ma pole Eestis..
See on üle mõistuse, kuidas inimene saab alles siis aru kui tähtis kõik see on, kui ta peab olema sellest mitu tuhat km eemal.. See on olnud sul olemas kogu elu, ja sa lihtsalt ei oska seda väärtustada enne, kui sul seda enam pole.. see on uskumatu..
Igatahes mõeldes ja vaadates seda üritust seal telekas otseloomulikult hakkasin ma nutma, sest reaalsus jõuab aeg-ajalt kohale mulle.. jaaa again ma ei taha sellest enam rääkida, sest mul tuleb muidu jälle nutt peale, adios amigos.. igatsen Seda!
No comments:
Post a Comment